Sámi álbmotlávlla -ns

Sámi álbmotlávlaga sániid lea čállán Isak Saba (1875-1921), oahpaheaddji ja girkolávlu Unjárggas eret.
Saba válljejuvvui vuosttaš sápmelažžan Stuorradiggái 1906:s ja son leai Bargiidbellodaga Finnmárkku áirras ja guolásteddjiid ovddasteaddji. Vállejuvvii maiddái nuppi áigodahkii 1909-1912. Sámi soga lávlla mearriduvvui sámiid oktasaš álbmotlávllan Davviriikkalaš 13. sámekonfereansa Åres 1986:s. Sámekonfereansa Helssegis 1992:s dohkkehii Arne Sørlie melodiija lávlaga virggálaš melodiijan.

Sámi soga lávlla

Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
sabmá suolggaid Sámieatnan.
Duottar leabbá duoddar duohkin,
jávri seabbá jávrri lahka.
Čohkat čilggiin, čorut čearuin
allanaddet almmi vuostái.
Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
cáhket ceakko stállenjárggat
máraideaddji mearaide.

Dálvit dáppe buolašbiekkat,
muohtaborggat meariheamit.
Sámi sohka sieluin mielain
eahccá datte eatnamiiddis:
Mátkálažžii mánoheabit,
giđđodeaddji guovssahasat, -
ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
juhca jávrriin, jalgadasain,
geresskálla máđiid miel.

Ja go geassebeaivváš gollut
mehciid, mearaid, mearragáttiid,
golli siste guollebivdit
suilot mearain, suilot jávrriin
gollin čuvget čáhcelottit,
silban šovvot sámedeanut,
šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
luitet albmát lávllodemiin
geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.

Sámeeatnan sohkagoddi,
dat lea gierdan doddjokeahttá
goddi čuđiid, garrogávppiid,
viehkis vearrevearrováldiid.
Dearvva dutnje, sitkes sohka!
Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
Eai leat doarut dorrojuvvon,
eai leat vieljain varat vardán
Sámi siivosoga sis.

Máttarádját mis leat dovle
vuoitán vearredahkkiid badjel.
Vuostálastot, vieljat, miige
sitkatvuođain soardiideamet!
Beaivvi bártniid nana nálli!
Eai du vuoitte vašálaččat,
jos fal gáhttet gollegielat,
muittát máttarmáttuid sáni:
Sámieatnan sámiide!

Fant du det du lette etter?